Dermtest digitööriistad: Pildivaatur ja psoriaas


Psoriaasi kaugjälgimine

Psoriaasi kaugjälgimine Dermtest Pildivaatur tarkvaral. Psoriaasi jälgimist toetavad mitmed Dermtest Pildivaaturisse integreeritud mugavalt kasutatavad funkstionaalsused. Tervishoiutöötaja saab määrata patsiendi jälgimisteekonnale, patsient saab jagada asjakohast infot ning arstil tekib terviklik ülevaade seisundist, et vajadusel ravi distantsilt kohandada. 

Funktsionaalsused

  • Patsiendi määramine psoriaasi kaugjälgimise teekonnale.
  • Patsient saab vastata elukvaliteedi ja sümptomite küsimustikele.
  • Patsient saab lisada fotosid distantsilt.
  • Kogu info on mugavalt hommatav. 
  • Võimaldab saada haiguse kulgemisest ülevaate ning sekkuda raviskeemi muutmiseks.

Parem tulemus

  • Patsiendi elukvaliteedi paranemine on võrreldav tavaraviga.
  • Patsiendid on rahul ning tunnevad ennast hoituna.
  • Kaasuvate haiguste riski vähenemine ning õigeaegne avastamine.

Teenusmudel loodi Tervisekassa näidisprojektide programmi raames - taust

Eestis põeb psoriaasi üle 40 000 inimese. Psoriaas on krooniline, põletikuline, autoimmuunne, mittenakkuslik nahahaigus, millega patsient peab elama kogu elu. Psoriaas suurendab paljude teiste haiguste tekkeriski. Kuigi psoriaasist ei saa lõplikult terveneda, on võimalik pideva raviga oluliselt parandada elukvaliteeti, sealhulgas suurendada lööbevabasid perioode ja avastada varakult kaasuvaid haigusi.

Psoriaasi kaugjälgimise näidisprojekt võttis eesmärgiks parandada psoriaasi ravi käsitlust mitmel psoriaasi raviteekonna etapil. On tähtis, et haiguse ägenemisel saaks patsient kontakti raviasutusega. Samuti on oluline, et arst saaks hinnata ravi edenemist pideva jälgimisinfo põhjal. Loodi uus teenusmudel, kus arst saab Dermtest Pildivaatur tarkvaral parema ülevaate patsiendi seisundist, sest patsient saab saata distantsilt asjakohast jälgimisinfot ja fotosid naha seisukorrast.  

Kaugjälgimise lahendus Dermtest Pildivaatur tarkvaral hõlmabki võimalust pärida elukvaliteeti, sümptomeid ning riskifaktoreid mõõtvaid patsiendi raporteeritud tulemusnäitajaid ning kasutada asünkroonse teledermatoloogia funktsionaalsust. Psoriaasi kaugjälgimise näidisprojekti eesmärk oli luua tervishoiu ja näidisprojektide konkursi eesmärkidest lähtuv võimekus uue psoriaasi raviteekonna teenusmudeli rakendamiseks ning selle eskaleerimiseks.  

Uue teenusmudeli hindamiseks loodi uuring, kuhu kaasati 106 patsienti sekkumisrühma ning 52 patsienti kontrollrühma. Hinnati, kas tarkvara toel pakutav psoriaasi kaugjälgimine on tavaraviga võrdväärne ning kas patsiendid saavad sellest kasu. Hindamiseks viidi läbi kulu-tulemuse analüüs, mis näitas, et psoriaasi kaugjälgimise uus teenusmudel on Eesti kontekstis teostatav ning ei jää alla tavaravile.  

Uuring näitas, et kaugjälgimisel on võimalik saavutada sarnast elukvaliteedi paranemist võrreldes tavaraviga – uuringus näidati elukvaliteedi paranemise puhul ekvivalentust sekkumisrühma (uus raviteekond) ja kontrollrühma (tavaravi) vahel (+/-3.12; 90%, α=0.05). Lisaks väljendas 87% inimestest rahulolu teenusmudeliga ning 85% soovitaks või pigem soovitaks teenust lähedastele. 68% patsientidest väljendasid soovi kaugjälgimisega tulevikus jätkata.  

Head kasutajakogemust näitasid nii süsteemi kasutatavuse skaala mõõdik kui ka kaugjälgimise järgimus. Rakenduse kasutatavuse osas hindasid nii patsiendid (skoor: 83,7) kui tervishoiutöötajad (skoor: 77,5) tarkvara SUS skaala mõõtevahemikku heast suurepäraseni. See näitab, et tarkvara on hästi kasutatav nii tervishoiutöötajate kui patsientide jaoks. Kaugjälgimise järgimus oli 77,15% - see on piisav, et kaugjälgimise infoga saaksid tervishoiutöötajad teha otsuseid ravi või suunamise osas. 

Uuringus vaadeldi ka psoriaasi ravikindlustuse kulusid kontroll- ja sekkumisrühmas ning saab välja tuua, et sekkumisrühma mõõdukas-raske psoriaasiga patsientide keskmised ravikindlustuse kulud olid väiksemad kui kontrollrühmas ehk uus raviteekond on selles alamrühmas potentsiaalselt kulusid säästev. Kuigi seda ei saanud uuringu lühikese perioodi tõttu näidata, panustab kaugjälgimine ka pikemas perspektiivis kulude kokkuhoiule, sest kontrolli all olev haigus vähendab kaasuvatesse haigustesse haigestumise riski ning pidevam ligipääs arstiabile vähendab tõenäosust, et patsient kukub raviteekonnal maha. Patsiendid on võimestatud, tunnevad ennast hoituna ning haiguse ägenemisel saab olla kindel, et õigeaegne info jõuab tervishoiutöötajani. 

Lisaks toetas kaugjälgimise mudel ravitasandite ülest käsitlust, sh 1) võimaldas teha perearstil patsiendiga piisava eeltöö ja info kogumise enne kui suunata eriarstile 2) võimaldas suunamisel eriarstile tagada olulise lisainfo eriarstile, et ravi valikute osas paremini otsustada 3) tagas võimaluse pärast eriarstil käiku võtta patsiendi jälgimine tagasi esmatasandil jälgimisele. Nii perearstile kui eriarstile annab kaugjälgimise info võimaluse sekkuda ennetavalt patsiendi seisundi ägenemisel ning vajadusel ravi kohandada.

Kasutatav veebipõhiselt või otsenupust läbi olemasoleva infosüsteemi.
Integratsioon: LIISA, Perearst3 ja eKliinik, e-Health.